Eesti suuline keel ja suhtlus
Murded jagatakse kohamurreteks (dialekt kitsamas
mõttes) ning sotsiaalmurreteks (sotsiolektideks).3
Me tegeleme selles kursuses eesti suulise ühiskeelega ning murdeid puudutame vaid
möödaminnes. Keskne liigendus, millest me lähtume, on seega register.
Suuline ja kirjalik pearegister
Keelt analüüsides tulevad välja need situatsioonijooned, mis mõjutavad keelelisi valikuid
paljudes erinevates olukordades. Olen teinud siin kokkuvõtte erinevate uurijate leitud
kesksetest registereid loovatest situatiivsetest joontest (vt pikemalt Hennoste 2000a;
Hennoste, Pajusalu 2013: 3849).4
· suuline või kirjalik suhtlus;
· vahendava tehnoloogia olemasolu ja selle loomus;
· sünkroonne ja asünkroonne suhtlus;
· dialoog või monoloog;
· argine või avalik (institutsionaalne) situatsioon;
· privaatne või avatud keskkond;
· anonüümne või mitteanonüümne suhtlejaskond;
· spontaanne või redigeerimist võimaldav tekstitegemine
annaabi.ee 
