Intellektuaalomand
pöörama rahvusvahelise kaitse vajadusele. See eesmärk leiab väljenduse kahes olulises
konventsioonis: 1883 Pariisi konventsioon (tööstusomand) ja 1886 Berni konventsioon
(autoriõigus). Nende korduvalt täiendatud konventsioonide aluselt loodud
Rahvusvaheline Intellektuaalomandi Büroo kujundatakse 1967 WIPO-ks (Genfis, ÜRO
special agency).
WIPO haldab arvukalt rahvusvahelisi konventsioone, mida võib klassifitseerida
järgmiselt:
1. Põhikonventsioonid
2. Regisreerimiskonventsioonid (PCT, Madrid, Haag)
3. Standardiseerimis- ja klassifikatsioonikokkulepped (TLT, PLT, Nizza jpt).
Intellektuaalomandi õiguskaitset, eriti selle rakenduslikku külge puudutab ka
Maailmakaubandusorganisatsiooni (WTO) 1994. aasta TRIPs-leping.
Intellektuaalomandiga tegelevad ka muud rahvusvahelised ja supranatsionaalsed
organisatsioonid ja nende autused, nt Euroopa Patendiorganisatsioon (EPO), kes annab
välja Euroopa patente ning Euroopa Liit, kelle kaubamärgiamet (OHIM) registreerib