Rahvalooming ja rahvalaul
Rahvalooming ehk folkloor on põlvest põlve edasi antud suuline pärimus. Rahvaloomingut
hakati koguma 19 saj keskpaigas. Algselt oli rahvalauludel ka autorid, ajapikku nende nimed
ununesid. Eesti rahvalaul jaguneb vanemaks rahvalauluks ehk regilauluks ja uuemaks
rahvalauluks.
Vanem ehk regivärsiline rahvalaul ehk regilaul
Regilaul kujunes välja tuhandeid aastaid tagasi ja on maarahva laul. Kõige enam kohtab
ehedat regilaulu praegu Kihnus ja Setumaal. Regiraul koosneb regivärssidest. Regivärsile on
iseloomulik algriim. Algriim on selline, kus ühes värsireas esineb sama häälikuga algavaid
sõnu. Algushäälik võib olla nii täishäälik kui ka kaashäälik. Regilaulule on väga tüüpiline
mõttekordus värsside koondamine mõttetervikuks. Värsirida koosneb tavaliselt kaheksast
silbist. Rütmi ülesmärgikiseks kasutatakse kaheksandik noote. Regivärsi põhiskeem on
2+2+2+2
annaabi.ee 
