Egiptuses oli valitsejaks vaarao, Mesopotaamias aga kuningas. Mõlemas tsivilisatsioonis oli valitseja seaduseandja, sõjaväe ülemjuhataja ja ülempreester. Egiptuses aga ülistati vaaraod palju rohkem. Vaaraodele ehitati püramiide ja vaaraod peeti jumalaks. Mesopotaamias peeti kuningat jumalate esindajaks, kuid mitte jumalaks endaks. Mesopotaamia tsivilisatsioon oli linnatsivilisatsioon, Egiptus aga maaühiskond. Mesopotaamias oli linn poliitiline, majanduslik ja ka regioosne keskus, mis määras ära Mesopotaamia ilme. Mesopotaamias elasid linnades ka talupojad. Egiptuses oli linnaelu nõrgalt arenenud ja suuremaid linnu oli vähe. Linnad kujunesid losside ja templite ümber aga olustiku ilmet need erilisel määral ei muutnud. Kuigi suurem osa mõlema tsivilisatsiooni elanikest elas maal olid erinevused nende vahel märgatavad. Egiptuses oli kasutusel hieroglüüfkiri, Mesopotaamias aga kiilkiri. Nii hieroglüüfkiri kui
et panna inimes vanaduspõlves rohkem säästma, kuid paraku on tulemused selles valdkonnas olnud tagasihoidlikud. Rahvastikupüramiid rahvastiku soolis ja vanuselist koostist mingil ajahetkel kujutabv kahe poolega lindtdiagramm, mille lintide pikkused väljendavad mingisse ühe-, viie-, või kümneaastasesse earühma kuuluvate inimeste rühma. Genotsiid süstemaatiline tegevus, millega soovitakse täielikult või osaliselt hävitada mingi etniline, rassiline või regioosne üksus. Rahvastikupüramiid võimaldab statistikasse ja ajaloosündmustesse süüvimata teha järeldusi sündimuse ja suremuse suurenemise või vähenemise, sõdade tagajärgede või sotsiaalmajandulike kriiside kohta. Kuigi keskmiselt sünnib iga 100 tüdruku kohta 106-107 poissi, siis täiskasvanute hulgas see suhtarv tasakaalustub ning eakate hulgas on rohkem naisi. See on iseloomulik Euroopale, kus
annaabi.ee 
