Süsteemse lähenemise metodoloogia, Bunge karuteene geo matematiseerimine, inimgeo üldsitamine, suhteid ja suhtlemist ei saa seletada ainult ruumi iseärasustega. järgijad arendasid ja selgitasid Bunge m6tteid, töötasid nende valgusel läbi senised algatused teha geograafiat uutmoodi, v6tsid oma saavutused kokku suurteks monograafiateks ja panid niiviisi aluse ruumanalüüsiks nimetatud voolule uues geograafias. Regiooniteadus. W. Isard pani aluse uuele teadusele -regiooniteadusele (regional science), mille ülesandeks oli majandusregioonide ja neid kujundavate majandusprotsesside uurimine. See kergitas muidugi küsimuse regiooniteaduse ja senise majandusgeograafia vahekorrast. uus arusaamine regioonist. Regiooniteadus pidi kasutama uut arusaamist regioonist, mille lsard välja arendas. Tema järgi on regioon suhetep6imik, mis katab teatavat ruumiosa ja s6ltub selle ruumiosa omadustest. Seda tüüpi regiooni hakati hiljem nimetama funktsionaalregiooniks
läbi senised algatused teha geograafiat uutmoodi, võtsid oma saavutused kokku suurteks monograafiateks ja panid niiviisi aluse ruumanalüüsiks nimetatud voolule uues geograafias. Isard ja regionaalteaduse vool Walter Isard. Mängis suurt rolli majandusgeograafia ümberkujunemisel. Peateos "Regionaalanaliiiisi meetodid: sissejuhatus regiooniteadusse" 1960. Regiooniteadus. Isard pani aluse regiooniteadusele, mille ülesandeks oli majandusregioonide ja neid kujundavate majandusprotsesside uurimine. Uus arusaamine regioonist. Regiooniteadus pidi kasutama uut arusaamist regioonist, mille lsard vä1ja arendas. Tema järgi on regioon suhetepõimik, mis katab teatavat ruumiosa ja sõltub selle ruumiosa omadustest. Seda tüüpi regiooni hakati hiljem nimetama funktsionaalregiooniks. Seda kasutati ähmaselt juba Fawcetti ja Christalleri töödes, kuid alles Isardil omandas
annaabi.ee 
