järgijad arendasid ja selgitasid Bunge m6tteid, töötasid nende valgusel läbi senised algatused teha geograafiat uutmoodi, v6tsid oma saavutused kokku suurteks monograafiateks ja panid niiviisi aluse ruumanalüüsiks nimetatud voolule uues geograafias. Regiooniteadus. W. Isard pani aluse uuele teadusele -regiooniteadusele (regional science), mille ülesandeks oli majandusregioonide ja neid kujundavate majandusprotsesside uurimine. See kergitas muidugi küsimuse regiooniteaduse ja senise majandusgeograafia vahekorrast. uus arusaamine regioonist. Regiooniteadus pidi kasutama uut arusaamist regioonist, mille lsard välja arendas. Tema järgi on regioon suhetep6imik, mis katab teatavat ruumiosa ja s6ltub selle ruumiosa omadustest. Seda tüüpi regiooni hakati hiljem nimetama funktsionaalregiooniks. Ähmaselt kujutati seda ette juba ammu enne Isardit, näiteks Fawcetti ja Christalleri toodes, kuid alles Isardil omandas funktsionaalregiooni m6iste n6utava selguse
ruumiosa omadustest. Seda tüüpi regiooni hakati hiljem nimetama funktsionaalregiooniks. Seda kasutati ähmaselt juba Fawcetti ja Christalleri töödes, kuid alles Isardil omandas funktsionaalregiooni mõiste nõutava selguse ja täpsuse. Seni mõisteti regiooni eeskätt kui tükki Maa ruumist. Funktsionaalregioon on aga eeskätt (majanduslike) suhete põimik ja alles seejärel ruum, mida see põimik katab. Ei pea olema kordumatu. Regiooniteaduse meetodid: rahvuslikuks voi regionaalseks arvepidamiseks. Isardi vastuvõtmine. Inimgeograafid küll lugesid Isardi teost ja õppisid sellest palju, kuid ei võtnud vastu põhilist: et regiooniteadus üldmajandusgeograafiana on uue majandusgeograafia tuumik. Willian Alonso. Pani tähele, et eksisteerib sõltuvus maakasutuse iseloomu ja linnakeskuse kauguse vahel: Maakasutuse iseloom = f (kaugus linna keskuseni) Tähtsus:
annaabi.ee 
