Inimgeograafia raamatu esimese osa kokkuvõte
selle alusel, viiski paradigma kriisini. Võis ette näha, et mõne aja pärast pole enam
tundmatuid piirkondi.
Kriis saabus 1920aastatel kui polnud enam tundmatuid piirkondi lisaks oli liiga palju infot.
Info üleküllus.
Bernhard Varenius esimene, kes püüdis geograafilist teavet struktureerida
.
XIX sajandi suured geograafid rajasidki moodsa geograafiateaduse ja töötasid suures osas
valja selle enesem6istmise, mida me nüüdsel ajal nimetame regiooniparadigmaks. See oli
ühtne geograafia, sest nii loodus-kui inimgeograafiline komponent olid koondatud ühise
peateema ümber - erinevate loodusnähtuste ning inimtegevuste vastastikune mõju
üksteisele nende ruumilise laheduse alusel, sel alusel, et kõik need nähtused paiknesid ja
tegevused toimusid lähestikku, ühes ruumiosas, regioonis. See peateema oli ühtlasi filter,
mis toimetas geograafilise teabe valikut -mida sellega siduda ei õnnestunud, see jäi väljapoole
geograafiat
annaabi.ee 
