Kaardid kordinaatvõrgustik oli täidetud hõredalt sisuga. Nähtavale tulid nn valged laigud, mida oli veel vaja avastada. Geograafist sai maadeavastaja. Strabo panus. Kuna kogu infot ei saa kaardile kanda, tuleb kirjutada tekste. Oli vaja leida kompromiss, mida vaja kirjeldada ja mida mitte ning kuidas valida regioone. Eeskujuks oli pikka aega Strabo "Geographia". See oli 18-köiteline ja kogus kokku kõik omaaegsed geograafilised teadmised. Ta kirjeldas kõike, mida teadis või teada sai. Regioonidena kasutas ta Rooma riigi provintse ja barbarrahvaste võimualuseid territooriume, ei vaevanud pead ise mingi süsteemi loomisega. Regioon oli puhtalt poliitiline piiritlus. Maadeavastuse paradigma. Geograaf pidi: · Valgete laikude kustutamiseks maailmakaardilt avastama ja läbi uurirna, mis nimelt asub neile laikudele vastavates koordinaatvõrgu punktides; · Kandma saadud teabe (avastatud maad, mered, jaed, jarved, rahvad jne.) kaardile nii täpselt
mõjutajad ).Kus merelise Põhja-Ameerika ja Euroopa Liidu ning endise NSV Liidu (Euroaasia) vahele jäi eelpool nimetatud Baarentsi merest kuni Musta- ja Vahemereni ulatuv Gateway, ehk “väravala” regioon. (skeem 2.1 “States in a Canging Wold a contemporary analysis”. Edited by Robert H. Jacson and Alan James. Oxford University Press 1993.). Ensisest NSV Liidust ekvaatori suunas jäid Euroaasia geopoliitiklised subregioonid islamimaailm, India ja Hiina.Omaete regioonidena nägi ta Lõuna- Ameerika ja Aafrika ning Vaikse-ookedani regiooni. Maailma peab jagama ka regioonideks rsivilisatsioonide tunnuste kohaselt, mis määravad ühiskondliku elu põhialused ja omakorda vastuolud ehk konfliktid.Kus Ameerika, Euroopa ja Austraalia on kristliku tsivilisatsiooni ala. Need jagunevad onakorda lääne- ja idakristluseks (katoliku, protestantliku ja kreeka- ning vene õigeusu aladeks). Aasias domineerib islam (2 lahku), budhism, taoism, induism ja Konfutsionalism
annaabi.ee 
