Hilisindustriaalses ja postindustriaalses ühiskonnas muutub metsade tarvitamine otstarbekamaks jamaharaiutud puit tarvitatakse täielikult ära. Raidumisel arvestatatkse arvestuslangi väärtust, see on puidu juurdekasv aasta kohta. Tekivad metsakompleksid, st omavahel seotakse varumine, töötlemine ja äriteenused. Probleeme tekib Lõunariikides seoses sellega, et selased valitsused tahaksid kasumi teenimise eesmärgil maha raiduda keskkonnale olulised vihmametsade alad. Metsamajanduse regionalne ülevaade Euroopa Selle regiooni saab metsade erinevuste alusel jagada kolmeks: 1. Lääne-Euroopa--mandriosas levinud lehtmetsad on hävitatud, metsavarud on alles jäänud Alpidega piirnevatel aladel, neid metsi kasutatakse kompleksselt. Saksamaa ja Prantsusmaa ekspordivad puidutööstuse toodangut. Peale Alpi mäestiku metsade on ülejäänud metsad rajatud looduslikul eesmärgil, mandriosas taastatakse palju metsaalasid okaspuudega
(erandid Araabia Ühendemiraadid ja Kuveit.) Klassifikatsioon arengutaseme järgi More Developed Countries - I ja II maailma (rohkem) arenenud riigid (AR) Less Developed Countries- vähemaenenud riigid e. 3. maailma riigid (3R) Jagunevad: Middle Income Countriess - keskmisse sissetulekuga riigid Low Income Countries - madala sissetulekuga riigid (4. maailma riigid, 4R) New Industrial Countries - uusindstriaalmaad (Aasia tiigrid) Regionalne klassifikatsioon: Ladina Ameerika - suhteliselt avatud, moodsa tehnoloogiaga, linnastunud, töötava riigiaparaadiga, suhteliselt edukad. Rahvuslik identiteet, väliskapital ja hüperinfletsioon. Aasia - 1/3 maakera pindalast, 2/3 rahvastikust. Üldiselt domineerivad nii pol. kui maj. Hiina ja India. Suured erinevused nii riigikorras, rahvslikul, keelelisel, usulisel pinnal kui ka maj. olukorras. Põhja - Aafrika ja Lähis-Ida - Islamiusk, Araabia keel ja kultuur(v.a Türgi ja Iraan), geopol
annaabi.ee 
