Nüüdiskirjandus 2015
Järk-järgult teadvustatud
feministi positsioon. Ta ei ole lüürik, ta kirjutab ennekõike sotsiaalsetest
teemadest ja proovib näidata ük eksisteerivat vaenulikkust jne.
Eesti naisluule tradits muidu väga lüüriline, sotsiaalse huviga naisluuletajat väga
ei leidugi. Viiding reformib naisluuletaja kujundit, kasutab hoopis agressiivset ja
neg kujundit, adresseerides sotisaalseid probleeme.
*Kauksi Ülle
Võrukeelne luuletaja, alates 80ndatest debüteerinud, esindab regionalistlikku
kirjandust (Hiiu, Seto, Mulgi jm). Kirjutab oma tekstides paljuski argitegevustest,
tavalise elu juhtumistest nt perekond ja kodu, suhted, loomad, loodus, lapsed.
Rõhutatakse esivanemate olemasolu, perekonna kaudu liigub ja toimib
järjepidevuse nähtus. Teine asi perekonna kõrval on kultuuriline järjepidevus,
mille kandjaks on keel ja selles keeles kirjutatavad laulud. „Jüriöö“ on aja laulud,
Eesti iseseisvumise ja Jüriööga seostuvad laulud. Ta luuletusi on tõlgitud ka eesti
annaabi.ee 
