Kultuurigeograafia konspekt
Kirjeldatud suunad --
regionaal-, rahvastiku- ja maastikugeograafia -- on suutnud üllatavalt visalt vastu pidada 20. Sajandi
ideoloogilistes ja poliitilistes murrangutes, moodustades Eesti (sotsiaal)geograafia tuumikainese.
Eesti geograafias eristada kolme tihedalt seotud ja üksteisega põimunud teemaderingi, mis kõik puudutavad
sotsiaal- ja kultuurigeograafia valdkonda: Esiteks võib eristada tugeva rakendusliku kallakuga
regionaaluuringuid, mis on seotud planeerimise ja majandamisega ning tuginevad otseselt sotsiaalsete
nähtuste ruumilisele analüüsile. Teiseks suunaks on rahvastiku- ja migratsiooniuuringud, mis praegu
keskenduvad linna ja äärelinna temaatikale ja on seega tihedalt seotud linnageograafiaga. Kolmandaks
valdkonnaks on maastiku-uuringud, milles füüsilise ja inimkeskkonna vahelistes suhetes nähakse
vastastikuse mõjutuse tulemust (dialektiline maastik) ja seatakse seega kahtluse alla nii keskkondlik,