Sören Kierkegaard
Tütarlapse omadustest võlusid teda kõige enam vaikimine ja südamlikkus. Kohe
hakkasid Sorenit vaevama kahtlused, kas ta ikka suudab Reginet õnnelikuks teha. Isa
raskemeelne iseloom oli omane pojalegi. Sören kartis, et sellel on ehk füüsilised
põhjused; meenus 1837.aasta kahenädalane joomaperiood, mil ta käis võib-olla ka
bordellis. Soren oli kindel, et kihlus tuleb katkestada, kuid algatus selleks pidi tulema
Reginelt. Selle saavutamiseks käitus ta eemaletõukavalt. Algul see ei mõjunud, kuid
aasta pärast saavutas ta eesmärgi. Regine katkestas kihluse ning abiellus kuue aasta
pärast oma kunagise õpetaja ja austajaga. Regine suri 82aastaselt, olles enne seda
Soreni kohta kirjutanud: ,,Ta ohverdas mind Jumalale.''(Meos 2000)
Aastail 1832-34 oli surm laastanud nende perekonda(surid ema, kaks venda ja
mõlemad õed), 1838.aastal pihtis isa talle oma poisipõlvepattu(Jumala needmist) ning