Eesti muusika
saj - 18. saj lõpuni muutusteta.
Regilaulu ettekandjateks olid põhiliselt naised. Rahvalaulus olid esikohal sõnad,
seejärel viis, mis ilmestas sõnu. Regilaulu ehituse aluseks on värss, mille põhivorm on 8-
silbiline. Igale silbile vastab üks noot. Põhiliselt lauldi eeslaulja ja koori vaheldumise
põhimõttel: üks laulis ees ja teised kooris järgi.
Regilaulude viisid on väikese ulatusega ja lühikesed. Eesti rahvalaul on valdavalt
ühehäälne, va setu rahvalaulud.
Regilaululiike on arvukalt. Üks vanematest on töölaul. Need laulud on seotud ühistööga:
viljalõikus, künd, heinategu jne. Teine liik on tavandilaulud ehk kombestikulaulud:
vastlapäev, mardipäev, jaanipäev, pööripäevad jne, kuid ka pulma- ja leinalaulud. Lisaks
on veel karjase- ja hällilaulud.
Kui regilaulud on valdavalt ühehäälsed, siis setu rahvalaulud on alati mitmehäälsed.
Uuem rahvalaul
Laulud hakkavad jutustama päevamuredest: võitlus pastorite ja mõisnike vastu. Naiste
annaabi.ee 
