Regilaul Regilaulu liigid: 1) Töölaulud (kõige vanem) Nt: Viljalõikuse, karjase, künni, ketramise, supikeetmise laulud. 2) Kalendri tähtpäeva- ja tavandilaulud Nt: Nääri-, Jaani-, Kadri-, Mardi-, Vastla-, sünnipäeva-, pulma-, kiigelaulud. 3) Laste hällitamise ja mängitamise laulud 4) Isiklike tundeid väljendavad laulud Nt:Vaesapse-, lese-, neiu igatsus, mõisa orja, laulud rõõmust, laulud laulust ja laulikust. 5) Lüroeepilised laulud: Lüürilised, jutustava sisuga, emotsiooni vool väga tähtis Nt: Loomine, Mehe-tapja Maie
9) Lauldi ilma saateta. 10) Tavaliselt regilaulul on eeslaulja ja järellaulja(d). 11) Järellauljad tulevad sisse kahe värsirea viimase silbiga (leegajus) või refräänsõnaga, laul läheb kogu aeg edasi. Aitas tabada õiget viisi. 12) Vanemad regilaulud on üherealise viisiga, järellauljad kordavad samu sõnu ja sama viisi. 13) Hiljem tulid kasutusele kaherealised viisid, mis tähendas, et järellauljatel sõnad on samad, aga viis on erinev. 14) Regilaululiigid: a) Töölaulud aitas hoida töörütmi, NT: põlludtööde juures lauldi põllule, et põld aitaks kaasa b) Tavandilaulud seotud rahvausundiga, NT: kalendrirituaalid (kadri, mardi, vastla, kiige), sünni, surma või pulmalaulud (ülemineku rituaalidega seotud laulud) Uuem rahvalaul Vahetas regilaulu välja 19.sajandil. See on saanud mõjutusi ka mujalt Euroopast. Näiteks siia kuuluvad meremeeste või sõdurite poolt kaasa toodud laulud. Aga ka näiteks trükitud
annaabi.ee 
