Uurimistöö "Rahvalaulud"
Regilaulus on tunnete ja mõtete väljendamiseks kasutatud igapäevasele
suhtlemisele vastanduvat erikeelt või poeetilist koodi. Laulu usuti omavat tavakeelega
võrreldes erakordset väge, seetõttu peegeldab laul elus tegelikult toimuvat kujundlikult.
Inimene suhestas end ümbritseva maailmaga värsistatud sõnade abil, millele viisiga anti
veelgi erilisem tähendus, ning laulul arvati olevat võime mõjutada kõike inimesi,
nende töid ja tegemisi, reaalset loodust ja teispoolsust.
Regilauluajastul panid inimesi laulma samasugused tunded ja meeleolud, mis ka
tänapäeval meid laulma või laulu kuulama sunnivad - see on inimlik vajadus end
argisest erineval viisil väljendada ning tugevat tundeelamust kogeda. Tänapäevast
erinevalt aga vajati regilaulu ka igapäevaste toimetuste saatjana. Kõigepealt, muusikat ei
kuulatud passiivselt nagu praegu, kui raadio või muu tehnika taustaks mängib, vaid
inimesed laulsid ise. Laul toimis töörütmi kujundajana või töökeskkonna loojana, see