Rahvalooming ja rahvalaul
Rahvalooming ja rahvalaul
Rahvalooming ehk folkloor on põlvest põlve edasi antud suuline pärimus. Selle alla kuuluvad
rahvatants, rahvalaul jne. Rahvaloomingut hakati koguma 19.saj keskpaigas. Algselt oli igal
rahvalaulul ka autor, aga ajapikku ta nimi ununes, laul muutus, sisu säilis ja ülesehitus ka.
Rahvalaulud on ajalooallikaks.
Eesti rahvalaul jaguneb:
1) Vanem ehk regivärsiline ehk regilaul
2) Uuem rahvalaul
Regilaul kujunes välja tuhandeid aastaid tagasi, see on põhiliselt maarahva laul. Regilaul
hakkas hääbuma kui Eestisse jõudis kirjalik kultuur muu maailma kaudu. Praegu kohtab
ehedat regilaulu setumaal ja kihnus.
Regilaul koosneb regivärssidest. Tänapäeval kirjutatakse iga värsirida oma ette reale.
Regivärsile on iseloomulik:
1) Algriim sõnad, mis algavad sama häälikuga.
2) Mõttekordus igas värsireas kordub üks ja sama mõte. Värsside kordamine mõtte
tervikuks.
3) Värsirida koosneb kaheksast silbist....
annaabi.ee 
