VARAUUSAEG
Riikluse areng varauusajal toimus isikukesksuselt (valitseja kui riikluse kandja) suurema
institutsionaliseerituse suunas. Koos rahvusriikide kujunemisega asendus arusaam kuulumisest ühe
või teise valitseja alamate hulka kuulumisega ühtsesse natsiooni. Robert Gaguin (,,Compendium
super Francorum origine et gestis", 1495) käsitles prantslasi väljavalitud rahvana, kes frankidena
5. saj. roomlaste alistatud Gallia tagasi võtsid. Johannes Magnus (,,Historia de omnibus Gothorum
Sveonumque Regibus") lõi müüdi rootslaste põlvnemisest gootidest. Poolakad pidasid oma
esivanemateks sarmaate. Hollandis kujunes müüt Rooma võimu ajal Reini ja Maasi vahel elanud
vabadust armastavatest bataavidest kui eelkäijatest.
Rahvusriikide kujunemisega asendus õhtumaine kristlik ühtsus (res publica christiana)
omavahel konkureerivate dünastiliste ja rahvuslike huvidega, millele pärast reformatsiooni
lisandusid veel usulised vastuolud. Just 16. saj
annaabi.ee 
