Eesti keele ajalugu
Kuigi tänapäeva eesti kirjakeeles ühtki vokaalharmoonia juhtudest ei esine, leidub
vokaalharmooniat eesti murdeis, kõige järjekindlamalt võru murdealal. Sellepärast on põhjust arvata, et
vokaalharmoonia on eesti keeles vana nähtus. Seda aitavad kinnitada ka kirjakeele vanimad mälestusmärgid. Nii näib
13. saj kohanimede põhjal olevat kindel, et sel ajal esines Põhja-Eesti aladel veel vokaalharmoonia.
8. Kuidas on eesti keelde tekkinud palatalisatsioon?
Kaashäälikute regessiivne palatalisatsioon tekkis eelmise aastatuhande esimesel poolel. Muutuse põhjustas
konsonandile järgnev eesvokaal i ja poolvokaal j. Laiemalt levis hammashäälikute ja alveolaaride (t, s, n, l, r)
peenendus. Muutus toimus enne vokaali kadu sõna lõpust, arvatavasti 13. sajandil.
9. Eesti keele ajaloolised häälikukaod.
Häälikukaod sõna seest 1500 AD
Häälikukaod sõna alguses – aferees
Vokaalide afereesi eesti keeles tavaliselt ei esine, siiski ep ole > pole jms
annaabi.ee 
