jahutada/kuumutamisel rohkem kuumutada. 50. Soojusvaheti töö temperatuuride graafiku koostamiseks on vaja teada keskkondade alg- ja lõpptemperatuure. Kuidas neid määrata / leida? Esitada 1 näide toote ja 1 näide agensi kohta. 51. Miks on enamikel juhtudel keskmine temperatuuride vahe kahe keskkonna vahel (t) logaritmiline, mitte aritmeetiline? Sest keskkondade temperatuurid ei muutu lineaarselt (sirgjooneliselt). 52. Miks on regeneraatorite puhul liikumapanev jõud (t) üldjuhul konstantne ning keskmist leidma ei pea? Kuna mõnedes soojusvahetites (või nende sektsioonides) voolab küttepinna eri pooltel sama vedelik samas (või ligilähedaselt samas) koguses. 53. Millistest teguritest sõltub soojusvaheti soojuslik koormus / soojushulk Q? Q= G c (tk tm) Sõltub: aparaadi tootlikkusest, toote erisoojusest, vastavalt toote kõrgemast ja madalamast temperatuurist. 54
Soojusvaheti töö temperatuuride graafiku koostamiseks on vaja teada keskkondade alg- ja lõpptemperatuure. Kuidas neid määrata / leida? Esitada 1 näide toote ja 1 näide agensi kohta. Toote alg- ja lõpptemperatuurid on tavaliselt teada, määratletud muudatuste ja juhenditega. Toote näide – jogurti hapendamistemperatuur on 43-45 °C, sest seal termofiilsed bakterid. Agensi näide – jäävesi. Agensi lõpptemperatuuri on võimalik arvutada. 13. Miks on regeneraatorite puhul liikumapanev jõud (Δt) üldjuhul konstantne ning keskmist leidma ei pea? Kuna toode on ise ühtlasi agens, nii palju kui üks soeneb, teine jahtub. Teda on eri pooltel samas koguses. 14. Millistest teguritest sõltub soojusvaheti soojuslik koormus / soojushulk Q? Q = G ∙ c ∙(tk – tm) G – toote tootlikkusest, toote kogus/liini tootlikkus c – toote erisoojusest, toote kõrgeima ja madalaima temperatuuri vahe. 15
annaabi.ee 
