ensüümi suktsinüül-CoA süntetaasi vahendusel. Reaktsioon on pöörduv. See on ainus reakstioon tsitraaditsüklis, mille käigus sünteesitakse energiarikas fosfaatside. VI Suktsinaadi dehüdrogeenimine sukstinaadi dehüdrogenaasi vahendusel annab fumaraadi ja tekib FADH 2. Reaktsioon on pöörduv. VII Fumaraat hüdrateeritakse malaadiks ensüümi fumaraasi vahendusel. Reaktsioon on pöörduv. VIII Toimub malaadi dehüdrogeenimine, mille tulemusel regeneeritakse oksaloatsetaat ning toodetakse NADH. Ensüümiks on malaadi dehüdrogenaas. Reaktsioon on pöörduv. Oksaloatsetaat kondenseerub uue atsetüül-CoA molekuliga tsitraadiks ning algab uus tsükkel. 4. Millises vormis säilitatakse organismis rasvhappeid? Rasvhappeid säilitatakse inimorganismis triglütseriididena. Toidulipiidide seedimisest ja imendumisest pärinevad rasvhapped salvestatakse suures osas rasvkoe rakkudes ehk adipotsüütides triglütseriididena
kulutatakse ATP-d. Kui on saadud makroergiline side, siis saadakse ATP-d rohkem tagasi. Kõigepealt 3-fosfoglütseraadi kõrvalt ning teiseks fosfoenoolpürivaadilt, millest saadakse ka pürivaat, mis läheb edasi tsitraaditsüklisse. Glükolüüsi ülesanded on: · Glükoosi lagundamine ATP tootmise eesmärgil · Süsinikskelettide tootmine biosünteeside jaoks Glükolüüsi toimumise jätkamiseks tuleb kulutatud NAD+ regenereerida: · Aeroobsetes tingimustes regeneeritakse NAD+ hingamisahelas elektronide ülekandega NADH-lt hapnikule · Anaeroobsetes tingimustes (näit. aktiivselt töötavas skeletilihases) regenereeritakse NAD+ püruvaadi laktaadiks redutseerimise teel: 3. Kirjeldage nii üksiskasjalikult kui suudate tsitraaditsüklit. Glükoosist tekkinud atsetüül-CoA siseneb tsitraaditsüklisse okaloatsetaadiga kondenseerudes: · toimub kahe süsinikulise atsetüülijäägi ülekanne nelja süsinikulisele ühendile ja tekib
Mageveepadurid 0,01-6 Turbasood 0,05 2,1 Küpressisood 0,39-2,8 Rannikumeri: Seal toimub toitainete aktiivne kasutamine ja vabastamine ja taaskasutamine keskkonnas kiiresti. Kus orgaanika mineraliseeritakse, toimub just setetes ja bakterite kaasabil anaeroobsetes tingimustes – denitrifikatsioon. Ka veesambas on see võimalik, kuid veesammas on õhule. Mõnedes lahtedes regeneeritakse 71% N ja 88% P. denitrifikatsiooni tagajärjel kõrvaldatakse ammoonium. Mikroorganismid saavad selle protsessi käigud endale energiat, selle käigus vabaneb N2O ja reageerib O3-e või N2-ga. N2O ja N2 on taimedele kättesaamatud. Sinikutele oluline. Lämmastiku kadu on proportsionaalne süsteemi lisanduva lämmastikuga. Denitrifikatsiooni tagajärjel kaob kuni 50% lämmastikust. Soodsaimad tingimused selleks estuaarides. Magevetes viiakse välja u 10-35%. Heitvete puhastamine on ikka tähtis
annaabi.ee 
