ning trooni ümber käinud võitluse lõpetamine 1593. aastal võttis omaks katoliikluse Pärast kuninga mõrvamist ähvardas kujunenud stabiilsus kokku variseda Probleemiks oli kuninga suhe feaodaalaadliga, eriti kuninglike printsidega, kes nõudsid suuremaid õigusi Vastuseis kodanluse ja vana aristokraatia vahel Välispoliitilised probleemid Habsburgide ja Hispaaniaga Generaalstaadid (1614) Kuninglike printside opositsiooni juht prints Condé nõudis regendilt seisuste esinduste (generaalstaatide) kokkukutsumist Sellega loodeti nõrgestada asevalitseja võimu. Sama aasta oktoobris algasidki generaalstaatide istungid Pariisis Sinna kogunesid kõigi kolme seisuse (vaimulike, aadli ja kolmanda seisuse) esindajad Talupoegi nende hulgas polnud Koosolekutel põrkusid teravalt kolmanda seisuse ja aadli taotlused Kolmas seisus nõudis fundamentaalseadusi
vastu. Ta arvas, et tuli kasvatada võltsimatut patriotismi ja sisendada õiglustunnet teiste rahvaste suhtes. Pr. Kuningavõim 17.saj. algul-1610mõrvati kuningas Henri IV. Pärast kuninga mõrvamist ähvardas kujunenud stabiilsus kokku variseda. Uueks kuningaks kuulutati Louis XVIII. Ta pidi lahendama katoliiklaste ja hugenottide vahekorra, kuningavõimu suhte feodaalidega ja kodanlik areng oli tekitanud vastasseisukodanluse ja vana aristokraatia vahel. Generaalstaadid Condle nõudis regendilt seisuste esinduse e. generaalstaadide kokkukutsumist. Ta üritas selle abil asevalitseja võimu nõrgestada. G. Koosolekutel põrkusid kolmanda seisuse ja aadli taotlused. Riigivalitsemise alal oli kolmanda seisuse põhinõue kehtestada fundamentaalseadused. Kodusõdade vältimiseks peeti vajalikuks keelustada aadliliigid ja lammutada aadlike kindlused. Nende eesmärgiks oli ka kuningavõimu sõltumatus aadlist ja vaimulikest. Kaotati ametikohtade müük. Richelieu ja kuningavõim G
annaabi.ee 
