k1 Arvestades, et K c = ning võrreldes saadud tulemust reaktsiooni isokoori võrrandiga k2 d ln K c U = , saame järeldada: dT RT 2 E1 - E 2 = U Seega saame järeldada, et päri- ja vastassuunalise reaktsiooni aktiveerimisenergiate vahe on võrdne reaktsiooni soojusefektiga, seega ka süsteemi alg- ja lõppoleku energiate vahega U. Arrheniuse võrrand eeldab, et regeerimiseks peab molekulidel olema teatav energiavaru, mille määrab reaktsioonile iseloomulik suurus E. Molekule, mille siseenergia on võrdne aktiveerimisenergiaga, või sellest suurem, nimetatakse aktiivseteks. Sisuliselt on aktiveerimisenergia seotud vajadusega nõrgendada keemilisi sidemeid reageerivas molekulis, deformeerida molekuli ja ületada osakestevahelist tõukumist. Reaktsiooni kiirus suureneb temperatuuri tõustes aktiivste molekulide arvu
Lühiajalisel esitusel jõuavad tajupilti vaid globaalsed vormitunnused. Alkoholi mõju retseptiivsetele protsessidele Küllalt levinud on arusaam, et mõõdukas joove psüühilist tegevust ei häiri või isegi ergutab seda. Toime on siin petlik kerge alkoholiannus mõjub ajukoorele pidurdavalt, pärsib ajukoorest koorealustele keskustele suunatud pidurdusmehhanismi, mis on vajalik enesekontrolliks, tegelikkuse adekvaatseks tunnetamiseks ja selle häireteta regeerimiseks e. kohastumiseks. Eriti kannatavad aja ja ruumi tajumise mehhanismid ning sotsiaalsete signaalide tõlgendamise kriitilisus. TEEMA 8- MÄLU Mälu mõistest Mälu on psüühikanähtus, mis seisneb teadmiste, muljete ja oskuste meeldejätmises, säilitamises ja reprodutseerimises (mälust taastamises või ,,ammutamises"). Mälu neurofüsioloogilised alused Desoksüribonukleiinhapet (DNA) peetakse geneetilise ja päritava mälu kandjaks, ribonukleiinhapet
annaabi.ee 
