Eestlaste relvastus aastal 1200
Sõdimisviisid
Muinasaja lõpul pidasid eestlased nii ründe- kui ka kaitselahinguid. Suuri
strateegilisi lahinguplaane ei kavandatud. Naabrite alale ette võetud sõjakäigud
kandsid kättemaksu- või saagiretke iseloomu. Tapeti vastuhakkajad ja kiirustati
saadud varaga koju. Henriku kroonikast võib leida, et 13. sajandi algul olid just
eestlased aktiivsemad sarnaste retkede koostajad, kuigi Baltikumis olid kõige
aktiivsemateks leedulased.
Röövretkedel käidi ratsa ja meritsi, talvel aga regedel. Mõnikord on eestlaste
ratsavägi üsnagi arvukas, moodustades Muistse Vabadusvõitluse päevil Henriku
andmete põhjal kolmandiku kuni poole malevast. Madisepäeva lahinguks suutis
Lembitu kroonik Henriku andmete põhjal kokku koguda umbes 6000 meest.
Erinevad asjaolud kinnitavad, et eestlastel polnud Muistse Vabadusvõitluse ajaks
veel kindlat taktikat välja kujunenud. Olgu selle tunnisuseks kasvõi lahinguks
mitte rivistamine või ratsaväele eriülesannete mitte andmine.
annaabi.ee 
