AEGUNUD RAVIMITE TAGASTAMINE TARTU LINNAS
mikroorganismide hävitamiseks. Eluslooduses aga on mikroorganismid hädavajalikud
kuna nad on peamised lagundajad ning ka lüliks toiduahelates. Ravimite kergekäeline
kasutus ja vale käitlemine toovad kaasa pinna- ja põhjavee saastumise toimeainetega,
mis omakorda jõuab praeguseks juba niigi palju saastunud ja väga õrna ökosüsteemiga
Läänemerre (Oidermaa 2016).
Mõningad vedeliku kujul olevad ravimid võivad olla ka tuleohtlikud (näiteks
Dermovate, Duofilm või Regaine nahalahused jms ravimite infolehed), kergesti
lenduvad või toksilised. Samuti on võimalik, et olmeprügisse sattunud ja purunenud
rohupudelist välja valgunud ravim võib tekitada nahakahjustusi kodututel, kes
prügikastide sisuga tutvumas käivad. Halvasti suletud prügikonteineri puhul võivad
ohustatud olla ka linnud ning hulkuvad loomad. Sageli on viimasteks kassid ja
linnarebased.
Suur osa ravimijääke satub väljaheidete kaudu reovette ja kuna reovee puhastamise