Eesti keskaja mõiste ja koht Eesti ajaloos
Peeti rohkesti kariloomi. Veised ja hobused. Veel lambad, sead.
Mõisamajanduses karjakasvatud üsna halval järjel. Paljudes mõisates polnud üldse
lomi. Taludes pidi loomakasvatuse osatähtsus olema suhteliselt suur.
-Kalapüük
Looduslikud tingimused kalapüügiks keskajal soodsamad kui hiljem. Kala osatähtsus
leivakõrvases arvatavasti suur. Katoliku kiriku pikkadel paastuaegadel pidi kala
asendama liha.
Pärast vallutust hakkasid maahärrad kalapüüki käsitama oma regaalina. Läänil
olevast veekogust oli kalasamisõigus ainult lääniomanikul. Maa uued peremehed
hakkasid kalasaagilt kümnist võtma.
Kalasaagis esikohal räim. Teised püütavad merekalad olid lest, kilu, tursk, koha,
angerjas, haug.
-Maakäsitöö
Saksa-Taani vallutuse järgselt kujunes Eestis välja profesionaalne linnakäsitöö.
Esialgu oli selle mõju maakäsitööle väga tagasihoidlik. Maakäsitöö rajanes endiselt
annaabi.ee 
