Tänapäevane liikide levik on paljuski seotud minevikus toimunud kliimamuutustega. Näiteks 2 milj aastat tagasi pleistotseenis jääaja tagajärjel on tekkinud selline situatsioon, et nii P-Am's kui ka P-Euraasias on kõrgmägedesse jäänud jäänukliigid, mis kunagi kasvasid tõenäoliselt suurel alal, kui jääaja elasid üle ainult kaljurinnatistel olnud populatsioonid, mis jäid jääst vabaks. Arvatakse, et sellistes refuugiumites on jääaja üle elanud norra paju ja lapi rododendron. Kõige tõhusam viis, kuidas teada saada minevikusündmusi on õietolmu analüüs. Õietolm jääb pikkadeks aastatuhandeteks mattununa (ntks järvemutta). Õietolmu vanust saab kindlaks teha isotoopmeetodil. On teada, et pleistotseenis oli 16 platsiaalset (?) tsüklit, millest igaüks kestis 125 000 aastat, millest siis jäätumise kestvus oli 50 000 100 000 aastat. Nende vahele jäid suhteliselt lühikesed jäävabad perioodid
Üks rahvas võis minna üle teisele keelele. Arheoloogias pööratakse suuremat tähelepanu majandussüsteemile ja keskkonnale ja leiti samuti, et pole toimunud nii palju rahvaste rändamist ja sõdu kui varem arvati. Homo sapiens saabus Euroopasse umbes 40 000 a tagasi, esimene oli Aurignaci kultuur. Ei tea, mis keeli nad kõnelesid, on välja pakutud, et vahest ka mitut erinevat. Viimane jääaeg sundis rahvastiku koonduma piirkondadesse, kus see üle elati. Elasid Ibeeria ja Ukraina refuugiumites, ühes elasid baski keele kõnelejad, teises algsed soome - ugri hõimud. Kui jää taandus, siis mõlemalt poolt rahvas liikus põhja poole, kohati toimus ka segunemine. Paleoliitikumi lõpus olid Euroopas levinud kolm kultuuri: Ahrensburgi (väiksem kui kaardil), Swidryi (suurem kui kaardil) ja Bromme`i. Mesoliitikumi lõpus on kultuure Läänemere ümber palju. See oli aeg mil jää oli täielikult taandunud. Need kultuurid ei olnud sarnased, esemed on erinevad
annaabi.ee 
