Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia
võib olla põhjustatud erutuse juhtivuse häiretes erutuse tekke ja
juhtesüsteemides.
4)ekstrasüstol-väljaspool normaalset kokkutõmmetesagedust
tekkinud süstol(kokkutõmme). Sellele järgneb kompesatoorne
paus. Ei ole patoloogiline. Tekib vegetatiivse NS-i toonuse
äkilisest muutusest. Kui neid on aga palju ja pole seotud
puhkeseisundisse üleminekuga, peab vaatama, millest nad on
tingitud. Löök jääb vahele, sest õigel ajal südamelihas on
ekstrasüstolist tingituna erutumatu-refrataarseisundis. Lihas
ei vasta tulenevale impulsile. Elektrogardiogrammil on
ekstrasüstol kõige paremini näha, saab öelda, kust on ärritus
pärit.
5)erutuse blokaad-erutus ei kandu edasi. Kõige sagedasem on
atrioventrikulaarblokaad. Erutuse ülekanne on häiritud just
atrioventrikullarsõlmest hissisõlmele. Kui see on osaline, siis
jääb nt iga teine või kolmas löök vahele. Kui kõik löögid jäävad
vahele, siis jääb süda seisma.
6)kodade või vatsakeste laperdus või virvendus. Olukord,
annaabi.ee 
