Luumurdude, pehmete kudede ja liigesvigastuste füsioteraapia
Lihase tugevdamine
Luumurrupiirkonnas või üle selle ei tohi rakendada liigset vastupanu, ei pikiteljel
(longitudinaalselt) keharaskuse kandmisega alajäsemele ega pöörlevalt (rotatoorselt)
lihaskontraktsiooni kaudu, enne kui luumurd ja ümbritsevad lihased on piisavalt tugevad.
Näiteks: vastupanu õlaliigese rotaatorlihaste tugevdamiseks antakse õlavarre distaalsest osast,
sest kui luumurru piirkonda ei ole tekkinud kallust, võib rotaatorlihaste jõud põhjustada
õlavarreluu refraktuuri.
Tugevdavate harjutuste ajal ei tohi riputada raskusi luumurrust distaalsemale kuni
luumurru stabiliseerumiseni. Seda eriti luu dislokatsiooni (vrd luksatsioon- paigast
äranihkumine) või liigeslähedaste transversaalmurru (ristikulgev) juhtude korral nii nagu seda
põhjustaks ülemäärane traktsioonjõud.
Raskuste riputamine üle mittetoetatud liigese, passiivse jõu suurendamise eesmärgil