pooluste poole, ulatudes poolustel koguni 186 päevani. Kõige lühema päeva kestus aga väheneb ekvaatorilt pooluste poole. 7. mis ajal on ekvaatoril päike seniidis? Kaks korda aastas seniidis- kevadisel ja sügisesel võrdpäevsuse ajal 8. miks ei ole polaarpäev ja polaaröö ühesuguste pikkusega erinevatel geograafilistel laiustel? See on seletatav astronoomilise refraktsiooniga – päikesekiirte murdumisega Maa atmosfääris, mistõttu Päikest näeme ka siis, kui ta on natuke allpool horisonti. 3 9. iseloomusta hämarikku. Valgustus väheneb päikeseketta lähenemisega horisondile, kuid ei puudu täiesti ka siis, kui Päike juba loojub või ei ole veel tõusnud. Seda aega, kui päikeseketas asub kuni 18 kraadi allpool horisonti, nimetatakse
ABINÕUD ENNE SUBJEKTIIVSET REFRAKTSIOONI MÄÄRATLEMIST 1. anamnees 2. peitetest + silmade liikuvustest 3. konvergentsi lähipunkti mõõtmine 4. visus olemasolevate prillidega ja vaba visus 5. objektiivse refraktsiooni määramiseks lisada retinoskoopialäätsed +1,5 6. visusarvu kontroll; enne retinoskoopiat peab visus koos retinoskoopia-läätsedega olema 0,3 – 0,1 7. retinoskoopia või autorefraktomeetria 8. visusarvu kontroll refraktsiooniga ja koos retinoskoopialäätsedega. Kui retinoskoopia on tehtud hästi, peab visus olema 1,0 või rohkem ilma retinoskoopialäätsedeta; koos retinoskoopialäätsedega peab visus olema 0,2 või vähem. Lugemis- ja tööprillide määramisel lähtutakse kaugrefraktsioonist ja kaugprillidest. 8 Subjektiivse kontrolli kulg Refraktsiooni tulemuste põhjal toimub prillide määramine.
annaabi.ee 
