(müeliinkatteta kiud), kuni 3 - 130 m/s müeliinkattega kiudude puhul. Müeliinkattega kiududel levib depolarisatsioon hüppeliselt müeliinkatte vahekohtadel - sellest siis ka levimise kiirus! Puhkeolekule omase polarisatsiooni taastumisfaasis väheneb taas Na + ioonide ja suureneb K+ ioonide läbilaskvus, kuid see vôtab aega: 0,5 - 1,0 millisekundi jooksul ei suuda närvikude vastu vôtta uusi signaale (puudub erutuvus). Seda lühikest ajavahemikku nimetatakse refraktaarsusperioodiks. Refraktaarsusperioodi kestvus määrab seega vastava ertuva koe juhtivad omadused. Kui erutus (depolarisatsioonilaine) jõuab sünapsini, algatab see uue erutusimpulsi järgnevas närvirakus vôi muudab talitleva organi( raku) ainevahetust, pôhjustades selle tegevuse muutumist. Sünaps on närvirakkude omavaheline ühendus, vôi närvi- ja lihasraku vaheline ühendus. Sünapsid võivad olla keemilised või elektrilised. Elektrilises sünapsis on
koe erutuvus kaob (absoluutne refraktaarsusperiood), s.o kude kaotab mõneks ajaks täielikult võime vastata korduvatele ärritustele erutusega. Absoluutne refraktaarsusperiood (0,5 1 ms motoorses närvikius) ühtib praktiliselt tipp- potentsiaali vastusega. Refraktaarsus on seotud membraani naatriumkanalite inaktivatsiooniga. Negatiivse järelpotentsiaali esimese kolmandiku vältel toimub erutuvuse järk-järguline taastumine, mida nim suhteliseks refraktaarsusperioodiks (motoorses närvirakus 3 5 ms). Sellel perioodil võib erutuse esile kutsuda tugevate üleläviärritustega, kusjuures vastuseks saadud aktsioonipotentsiaali amplituud on normaalsest madalam. Negatiivne järelpotentsiaali lõpposa ühtib kõrgenenud erutuvuse e supernormaalse (eksaltatsiooni-) faasiga, (motoorses närvikius ~15 ms). Sellel perioodil võib aktsiooniopotentsiaal tekkida ka alaläviärrituse tingimustes
annaabi.ee 
