Andrus Kivirähk – Ajaloo keerises
tädi oma juttusid rääkima hakkab. Kuna jutustaja ei selgita tädi motiivi ega loo
puüanti, siis jääb õhku palju küsimusi. Kuni hetkeni, mil Margit vett tõmbab ja
kuidagi märatseva vetevoo tekitab, on kõik vägagi realistlik. See-eest on lõpp
etteaimamatu ning lausa uskumatu, üldse mitte loogiliselt seletatav. Jaan ja
Margit on niisama üllatunud kui lugeja, kuid vanatädi poleks justkui
märganudki, et miskit teisiti on. Tema purjetab rahulikult reformvoodil edasi
jutustades kaugustesse. Tegelaste saatusest ei saa lugeja mitte midagi teada.
Pealkiri „Ajaloo keerises“ võib tähendada, et ajalugu ongi kui metsik jõgi, mille
kulgemisele ükski inimhing vastu ei saa.
annaabi.ee 
