Haridus ja koolid iseseisvas eesti
põhimõte, mille järgi kooli algastmes tuli elu-, loodus- ja kultuurinähtusi tundma õppida mitte
üksikute ainete kaupa, vaid komplektselt, eluliste tegevuste kaudu. Ideaalseks, õppeaineid
ühendavaks õppetegevuseks algkooli algastmes peeti kodulugu.
Eesti pedagoogikateaduse edasiarendamisele aitas kaasa Tartu Ülikooli pedagoogika
õppetooli rajamine. 1920. aastal nimetati selle esimeseks professoriks Peeter Põld, kes oli
Eesti rahvusliku kooli rajaja.
Eesti õpetajad tutvusid reformpedagoogikaga ulatuslikumalt 1922. aasta suvel esimesel Eesti
kasvatusteaduslikul nädalal. Selle korraldaja oli Eesti Õpetajate Liit, esinesid tuntud teadlased
Saksa- ja Inglismaalt.
Teaduste kiire areng viis õppeprogrammide ülekoormamiseni, tundides ei suudetud
programmi mälukohaselt läbi võtta, õpitu unustati ruttu, sest see polnud saanud isiksuse
lahutamatuks osaks. Suurem osa õpetajatest jäi lõpuks vanade äraproovitud kasvatusmeetodite
juurde