Eesti uusim ajalugu 1850-1944
Riigiduuma ei suutnud Baltimaade teravaid probleeme küll lahendada, kuid andis võimaluse
teadvustada neid Venemaa avalikkusele ja maailmale.
Sõjaseisukord Balti kubermangudes kestis kuni 1908. aasta augustini, mil see asendati
„tugevdatud valvuskorraga” (kehtis kuni 1911. aastani). Ajutiselt ametisse seatud Baltimaade
kindralkuberneri juurde moodustatud erinõupidamine töötas 1906–1907 välja reformiprojektid,
mis pidasid silmas eeskätt baltisaksa mõisnike huve. Kavasid eirates jätkas Vene keskvalitsus
Baltimaades vene mõju suurendamise ja saksa mõju vähendamise poliitikat, üritades samaaegselt
vältida kohalike põlisrahvaste, eestlaste ja lätlaste, poliitiliste õiguste laienemist.
Reaktsiooniga kaasnes uus venestamislaine, mis jõudis Baltimaadesse 1907. aastal. Vene uue
peaministri Pjotr Stolõpini innustusel koostasid kroonuametnikud mitmeid suurejoonelisi plaane