Haridus Eesti kultuuris
referaat. Rõhutamist leidis põhimõte, mille järgi õppimine ja kontrollimine pidid moodustama
tervikliku süsteemi. Vahet tehti õpilaste vigade ja eksimuste vahel. Väikeste vigade
kõrvaldamiseks nähti ette ühed, eksimuste vastu teised vahendid ja võtted. Teaduste kiire areng
viib õppeprogrammide ülekoormamiseni- nii deklareeris Käis- tundides ei suudeta programmi
mälukohaselt läbi võtta, õpitu unustatakse tuttu, sest see pole saanud isiksuse lahutamatuks
osaks. Reformipedagoogikast lähtudes väitis Käis, et huvi on õppimise tähtsaim motivatsioon.
J.Käis jälgis tähelepanelikult pedagoogikateaduse arengut Lääne-Euroopas ja hindas kriitiliselt
tolleaegsete pedagoogiliste voolude äärmuslikke suundi. Ta hoidus daltoniplaani liialdustest,
töökooli all mõistis Käis lapsepärast, elulähedast ja huviküllast tööd, mis õpilase iseseisvas
tegevuses pidi arendama tema individuaalseid võimeid: meeli, vaimu, keelt ja kätt, andes üjtalsi
annaabi.ee 
