Tallinna Püha Miikaeli klooster
kloostri aidahoone vundamendi juures. [5, lk 121] 1990. ja 1992. aastal algasid suuremad
uurimustööd Rootsi- Eesti ühisprojektina, läbi kaevati 170 m² ala kloostri põhjatiiva
lõunaküljel. Nendel välitöödel seati kahluse alla ristikäigu olemasolu, kloostri põhjatiivas
sellest konkreetseid jälgi ei leitud, samas leiti uuritud piirkonnast esmakordselt matused.
[4, lk 140] 1990. aastal leiti viie naise ja lapse hauad. Surnud dateeriti ajavahemikku 13.
sajandist kloostri reformimiseni. 1992. aastal leiti veel kirsujäänustega haudu, üks nendest
oli kaksikmatus. [ 4, lk 140; 5, lk 121]
1997. aastal toimusid avariikaevamised kloostri siseõues 170 m² suurusel alal. Seda
ala oli peamiselt kasutatud kalmistuna, seega satuti rohkearvulistele matustele kloostri
idatiiva õuepoolsel küljel. [ 4, lk 140, 141; 5, lk 121] Selgus, et kõik luustikud, peale kahe,
mis kuulusid 7-10 aastastele lastele, olid naiste omad. Luustike uurimine näitas, et maetud
annaabi.ee 
