Kordamisküsimused - Põhjasõda, Rahvusvahelised suhted, Balti erikord, rahuleping, agaarreformid
aastatel jõudis Eestisse
üleeuroopaline agraarkriis, mis viis alla põllumajandustoodete hinnad ning põhjustas
mõisnike kroonilise rahapuuduse ja võlastumise. Juba Katariina II tegi kindralkuberner
George Browne’i (1698–1792) kaudu esimese katse Liivimaa mõisnike ja talupoegade suhteid
reguleerida, kuid 1765. aasta agraarseaduste mõju jäi tagasihoidlikuks. 1801. aastal troonile
tõusnud Aleksander I toetas entusiastlikult baltisaksa aadlike reformimeelsemat tiiba, nähes
Balti provintsides eeskuju kogu Venemaa reformimiseks. 1802. aasta Eestimaa ja 1804. aasta
Liivimaa agraarseadus asendas sisuliselt pärisorjuse sunnismaisusega: seadus määras kindlaks
talupoegade koormised, lubas neil omada vallasvara, keelas talupoja oma kohast väljatõstmise
ja lõi talupoegade omavaheliste tüliküsimuste lahendamiseks vallakohtud; kõik need
uuendused taotlesid mõisnike omavoli vähendamist.
16) Tooge näiteid talurahvarahutustest 18. sajandil