Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu
Taoline poliitika
kestis Aleksander III venestamispoliitikani. Sakalat soosis Trükiasjade Peavalitsus
aga Eesti Postimehe vastu, mida peeti pastorite saksameelseks ajaleheks. Samal ajal
püüti arvestada kohalike saksa võimudega, nii ei saanud paljud taotlused luba.
Muide, samal ajal, kui räägime eestikeelse järjepideva ajakirjanduse algusaastatest, oli
baltisakslastel sündinud päevapress 1860 ilmuma hakanud "Revalsche Zeitung"
kujunes kõige reformimeelsemaks baltisaksa väljaandeks kogu 19. sajandi vältel.
Selle toimetajaks oli algul, kõige vabameelsemate aastate kestel, Friedrich Nikolai
Russow (aastani 1863) ning selles lehes käsitleti talurahva- ja seisuste küsimusi aadli
jaoks üsna ebameeldivast lähtepunktist, mistõttu baltisaksa aadel hakkas toimetusele
survet avaldama, nõudes veel ühe järelvalveorgani loomist tsensuuri kõrvale. See
sundis Russowi lahkuma, toimetaja Greiffenhagen läks kompromissidele.
Tsensuur