Paljud valijad kasutasid ka juhust, et näidata koht kätte valitsusele, keda süüdistatakse märtsis kümne protsendi piiri ületanud tööpuuduses ja teistes majandushädades. 22 "Ei" maksis koha Prantsusmaa peaministrile, kes astus tagasi. Põhiseadusliku leppe elustamise vastu näitas Saksamaa eesistumisajal üles suur huvi kantsler Angela Merkel. Reformilepe Praegu kannab põhiseaduse leping uut nimetust ,,reformilepe". Esimestena peaksid reformileppe, mis 13. detsembril pärast Euroopa Liidu riigi- ja valitsusjuhtidelt Portugali pealinnas allkirjade saamist muutus Lissaboni lepinguks, parlamendis heaks kiitma Holland, Prantsusmaa ja Suurbritannia. Neis kolmes riigis valmistab eurolepe kõige enam peavalu. Britid on ELi kõige euroskeptilisem rahvas ning opositsioon nõuab peaminister Gordon Brownilt uue leppe kohta kodanike nõusoleku küsimist. Brown aga kinnitas üleeile taas, et
Hollandis, Prantsusmaal ja Suurbritannias valmistab lepe kõige enam peavalu. Britid on ELi kõige euroskeptilisem rahvas ning opositsioon nõuab peaminister Gordon Brownilt uue leppe kohta kodanike nõusoleku küsimist. Ajalehe Financial Times ja uuringufirma Harris värske küsitlus näitas, et ELi viie suure liikmesriigi Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia ja Hispaania elanikest 70 protsenti soovib reformileppe asjus rahvahääletust. Sloveenidel seisab ees raske ülesanne vältida teemasid, mis võiksid rahvast ärritada ning pöörata arutelu referendumi kasuks. Sellised teemad on näiteks Prantsusmaal põllumajandustoetused ja Suurbritannias ELi eelarve. Kui järgmisel aastal peaks mõni ELi riik lepete uuendamisele «ei» ütlema, jookseks liiva kuus aastat pingelist tööd. Uuendusi on euroliidul aga nii hädasti vaja, et nende vastuvõtmiseks 2009. aastaks olid ELi riigi- ja
annaabi.ee 
