panust tuleb toetada tsiviilpanuste ja arenguabiga. Afganistan on lähiaastatel üks Eesti arengukoostöö prioriteetseid sihtriike, ühtlasi oleme sinna lähetanud oma esimesed tsiviilametnikud (diplomaatilise erimissiooni juhi, kaitsealane nõustaja, politseiniku Euroopa Liidu politseimissiooni). Eesti pooldab jõudsalt ka NATO avatud uste poliitikat ning NATO koostöö tugevdamist partnerriikidega. Lisaks operatsioonidel osalemise suurendamisele suurendab Eesti oma panust reformikogemuse jagamisel. Eesti toetab euroatlantilistesse struktuuridesse pürgivaid riike liikmelisuseks ettevalmistumise protsessis ja on valmis nendega oma kogemusi jagama. Iga riik nõuab individuaalset lähenemist, kuid kõigi partnerriikide puhul on eeskätt vajalik ka nende endi aktiivne osalemine neile suunatud koostööpoliitikate väljatöötamisel ja rakendamisel. Arenguabi ja reformikogemuse valdkonnas tehakse tihedat koostööd Gruusia, Ukraina ja Moldovaga
Eesti on võtnud omaks kõik Põhja-Atlandi lepingust tulenevad kohustused ning NATO poliitilise ja õigusliku pärandi. Eesti toetab alliansi kollektiivse kaitse põhimõtteid ning osaleb NATO kaitseplaneerimise süsteemis ja sõjalises struktuuris. Samuti pooldab Eesti NATO avatud uste poliitikat ja alliansi ning partnerriikide ja -organisatsioonide vahelise koostöö tugevdamist. Liikmestaatusest tulenevalt suurendab Eesti oma osalust rahvusvaheliste kriiside reguleerimisel ja reformikogemuse jagamisel. Eesti integratsioon üleatlandilisse julgeolekustruktuuri ei ole lõppenud, vaid jätkub mahuka tööna võetud kohustuste täitmises ja tegutsemises ühiste eesmärkide nimel organisatsiooni tõsiseltvõetava ja võrdväärse liikmena. Eesti sõjaline valmisolek ja suutlikkus endale võetud kohustusi täita on erakordselt suure tähtsusega. Kohustused osalemaks Alliansi kollektiivses kaitses seavad sõjalisele