Eesti raha 1918-2011
majavalitsuste ja külanõukogude abiga. Inimesed pidid ise nimekirjadest oma nime
olemasolu üle kontrollima ja nimekirjast väljajäänutele raha ei vahetatud. Nimekirjade
kontrollimise käigus määratleti ära, mida aktsepteeritakse rahavahetuse juures
isikuttõendava dokumendina. Inimeste jaoks oli kogu see protseduur päris keeruline-
igaühel tuli oma nime kontrollimas käia, registreerida oma isikuttõendav dokument ja
see ei tohtinud reformihetkeni kaotsi minna, sest kroone sai vahetada ainult selle paberi
alusel.
Reformi eduka läbiviimise eeltingimuseks oli vajalike paber- ja metallraha varude
olemasolu. 1989 aasta detsembris kuulutati paberraha kavandite saamiseks välja avalik
konkurss. Esitatud tööde hindamisel võeti aluseks järgnevad kriteeriumid:
1.kuidas on kajastatud Eestimaa ajalugu ja kultuur.
2.milline on kavandite kunstiline väärtus.
3.kuidas kavandid vastavad trükitehnilistele nõuetele (I. Leimus, 1993, lk.70-71).