Multikultuursus
konsensusest”. Viimase teoreetiliseks aluseks on omakorda traditsiooniline neoklassikaline
majandusteadus, mille põhiprobleemiks on ühiskonna rikkust maksimeeriva ressursipaigutuse
saavutamine. Selleks tuleb anda ressursiomanikele kõigepealt stiimulid sellise olukorra poole
püüdlemiseks (siit pärineb erastamise soovitus) ja tagada informatsiooni vaba lii-kumine. Et
turumajanduses on infokandjateks hinnad, siis teiseks tähtsaks reformielemendiks on hindade ja
väliskaubanduse liberaliseerimine. Range eelarve- ja rahapoliitika eesmärgiks on omakorda valitsuse
tegevusest johtuva määramatuse vähendamine. Olles andnud firmadele ja tarbijatele stiimulid ning
vajaliku informatsiooni oma parema äranägemise järgi tegutsemiseks, annab valitsus juhtimise üle
Smithi “nähtamatule käele”, s.o isereguleeruvale turusüsteemile, mille tasakaalus – nii teooria väidab –
parim võimalik ressursipaigutus saavutataksegi.