Vesi
veemolekuliga (joonis 3.2a). Jää sulamisel laguneb molekulaarne võre ainult osaliselt ja teatud
korrapära säilib ka isegi vedelas olekus ja suhteliselt kõrgetel temperatuuridel. Vee struktuuri
võib vaadelda pidevalt vahelduvate vesiniksidemete kaudu ühendatud veemolekulide
kogumitena, ,,vahelduvate klastritena", kus on säilinud osaliselt jää kristallvõre jäänukid, mis on
molekulide soojusliikumise tõttu pidevas katkemise ja reformeerumise protsessis (joonis 3.2c).
Jää kristallvõre küllaltki ,,avatud" struktuurist tuleneb veel üks vee omapära. Jää sulamisel saavad
veemolekulid asetseda teineteisele lähemal ja seetõttu on vee tihedus (erinevalt enamikust
keemilistest ühenditest) vedelas olekus suurem kui tahkes olekus. See vee omadus on kriitiline
elu eksisteerimise seisukohast Maal. Kui vesi oleks oma omadustelt sarnane enamikule ainetele ja