Magistritöö Hea ja kurja küsimus Carl Gustav Jungi käsitluses
ütles Kristus, et Jumal on ta maha jätnud. Saades kindlapiiriliseks olevuseks tähendab olemist
see ja mitte teine. Nii tegi Kristus esimese asjana selge vahe sisse enda ja oma varju vahel,
nimetades selle kuradiks. (ibid) (Varju mõistest Jungil on juttu olnud eespool.)
Tuues duaalse jumalapildi juures religiooniloolisi võrdlusparalleele, leiab Jung, et mõtte areng
Idas ja Läänes on arenenud erinevaid teid mööda.
,,Selle kõige selgema väljenduse leiame juudi jumaluse-kontseptsiooni reformeerimises
kristluse poolt: moraalselt kahemõttelisest Jahvest sai ainuliselt hea Jumal, samas kui kõik kuri
koondus kuradisse." (JUNG 1986:37)
Jung leiab, et taolise arengu põhjustas Lääne mõtteloo spetsiifika, mis ei talunud
ambivalentsust ning lõhestas jumaluse kaheks ning püüdis ära heita halba poolt. Idas näiteks
säilitas jumal Kali oma paradoksaalse loomuse muutmata kujul.
63