K ui antud relats ioonil R A × A ming i omadus puudub, s iis tekib küs imus : kui palj u j a mil lis eid paare on vaj a lis ada, et s ee omadus antud relats ioonile tekiks . D ef: Väh im at teatava om adu s ega relats ioon i, m is an tu d relats ioon i s is ald ab ,n im etatak s e relats ioon i R s u lu nd ik s s elle om ad us e s u h tes . P raktikas on üheks olulis e maks trans itiivne s ulund, ehk vähim trans itiivne relats ioon, mis s is aldab antud relats iooni. s amut i reflekti ivne trans itiivn e s ulund ehk vähim antud relats iooni s is aldav relats ioon mis on nii refleks iivne kui ka trans itiivn e. N äide: Leida hulgal A= { 1,2,3} määra tud relats iooni R= { (1,2),(2,3),(3,2)} trans itiivn e s ulund j a refleks iivne trans itiivne s ulund. A ntud relats ioon pole trans itiivne s es t s is aldab paare (1,2) j a (2,3) kuid ei s is alda paari (1,3). S amut i on ole mas (2,3) j a (3,2) kuid pole paare (2,2) j a (3,3).
K ui antud relats ioonil R A × A ming i omadus puudub, s iis tekib küs imus : kui palj u j a mil lis eid paare on vaj a lis ada, et s ee omadus antud relats ioonile tekiks . D ef: Väh im at teatava om adu s ega relats ioon i, m is an tu d relats ioon i s is ald ab ,n im etatak s e relats ioon i R s u lu nd ik s s elle om ad us e s u h tes . P raktikas on üheks olulis e maks trans itiivne s ulund, ehk vähim trans itiivne relats ioon, mis s is aldab antud relats iooni. s amut i reflekti ivne trans itiivn e s ulund ehk vähim antud relats iooni s is aldav relats ioon mis on nii refleks iivne kui ka trans itiivn e. N äide: Leida hulgal A= { 1,2,3} määra tud relats iooni R= { (1,2),(2,3),(3,2)} trans itiivn e s ulund j a refleks iivne trans itiivne s ulund. A ntud relats ioon pole trans itiivne s es t s is aldab paare (1,2) j a (2,3) kuid ei s is alda paari (1,3). S amut i on ole mas (2,3) j a (3,2) kuid pole paare (2,2) j a (3,3).
annaabi.ee 
