on alati ainulaadne, aga kogemuste sarnasuse väljatoomine põhineb inimese võimel kasutada üldmõisteid); meetodite võimalik ühendamine (mitme meetodi kasutamine võib uurimuse usaldusväärsust suurendada); teiste uurijate toetus uuringu hindamisel; uurija subjektiivsuse kirjeldamine (uurimisaruandest peab selguma, kuidas on uurija uuringu eri etappides ainest reflekteerinud, analüüsinud ja sellest kirjutanud); uurija vastutustundlikkus (süstemaatiline tegevus kõigis uurimistetapppides ja selge ülevaate andmine sellest uurimisaruandes). 9 KOKKUVÕTE Fenomenoloogia all mõistetakse filosoofias fenomenidele suunatud filosoofilist uurimimust sh filosoofiasuunda, mida nimetatakse ka fenomenoloogiliseks filosoofiaks. See sai alguse
see mujalt ikka tuleb see on sisemine võime nähtusi tajuda, asju tajuda, kunsti tajuda ja mõtestada... nähes märke, mida looja on meile esitanud, püüame tunnetada millist koodi ta on kasutanud, kuidas on oma loomingu konstrueerinud nii, et see räägiks meile loo. Seega, narratiiv põhineb refleksiivsusel, ühelt poolt, ja teiselt poolt põhineb see konstruktsioonil. See, kui me kõik nähtused, faktid ja asjad kõrvuti ritta paneme, et moodustuks tervik, siis esiteks me oleme need reflekteerinud (ehk teinud refleksiivse, tunnetusliku valiku); ja viis kuidas me need kokku paneme, on konstruktsioon. Ühesõnaga, narratiiv, mis tundub nii lihtne, on refleksiivne konstruktsioon. Selleks, et inimene, kui ta tahab midagi lugeda, vaadata ja tõlgendada, peab ta üles leidma koodid, mis ,,hakkavad tööle", aitavad märke tõlgendada. Koodid... ka tekst on sageli omakorda kodeeritud. Konstrueerimine on võimalik siis, kui on olemas teatud koodid ja märgid
annaabi.ee 
