Meditsiiniajaloo kordamisküsimused ja vastused
alastes uuringutes, osundades valkude, rasvade ja süsivesikute (mõiste võttis esmakordselt
kasutusele seesama C. Schmidt 1845. a) optimaalse vahekorra vajadusele toidus.
Uurijad panid tähele ka maomahla psühhomotoorset sekretsiooni. Niisiis on Bidderi loodud
koolkonnal veel üks oluline panus neuroteadustesse. Enda tööde ja mõnede oma Venemale
siirdunud õpilaste kaudu ulatub Tartu koolkonna mõju ilmselt tuntuima vene teadlase, nobelist
Ivan Pavlovini, kes nägi oma refleksiteooriate väljatöötamise eelkäijatena Tartu teadlasi.
Gustav Piers Alexander v. Bunge (1844-1920), füsioloogilise keemia dotsent, hiljem Baseli
ülikooli professor, keda lisaks toitumisfüsiloogia alastele töödele meenutatakse ka kui
neovitalismi õpetuse ühte loojat, tegi 1879. a kindlaks mineraalainete tähtsuse ainevahetuses.
Bunge õpilane Nikolai Lunin (1853-1937), avaldas 1880. a uurimuse pealkirjaga