Mälu
Mäletamisvõime
mängib tähtsat osa mõtlemises, kujutluses ja loovas fantaasias, põhimõtteliselt kõigis
psüühilistes protsessides. Psüühika normaalne talitlus, arenb ja küpsemine oleksid mäluta
mõeldamatud. Meie hoiakud ja suhtumised, oskused ja vilumused, harjumused ja igatsused,
suhted ja aated võlgnevad oma tekke ja püsimise tänu mälule. Täielikule mälukaotusele
järgneks vältimatult isiksuse hukk: indiviidist jääks järele üksnes hetkeimpulssidele reageeriv
refleksipundar.
Uuema aja psühholoogia ei käsita mälu mitte niivõrd meeldejätmise ja meenutamise
automaatselt toimiva funktsioonina, kuivõrd isiksuse elutegevuse ühe avalgusena.
Meeldejätmise ja unustamise igal etapil mõjub ka isiksuslik aspekt: inimese huvid ja ootused,
eelarvamused ja hirmud, minapilt, enesehinnang, eluviis jne.
Mälu põhiülesanded ei piirdu pelgalt terviku pikemaks või lühemaks ajaks meeldejätmisega,