Eesti kirjanduse ajalugu II kordamisküsimused kevadsemestril
Suurem selgus ja ühemõttelisus. Süvenevad müstilise kallakuga religioossed huvid. Eetiline,
alandlik joon. Kontrastid mahenevad, üllatusi on vähem. Rohkem vaba vormiga luulet.
11. Hando Runneli luule.
„Avalikud laulud“, „Lauluraamat ehk Mõõganeelaja ehk Kurbade kaitseks“, „Punaste õhtute
purpur“.
Maapealne luuletaja, rahvaliku stiiliga. Lorilaulu sissetung luulesse. Rahvuslik hoiak on algusest
peale ilmne, sobib klassikalise rahvusliku refleksiooniga. Pidev tsensuuripiiride kompamine, eriti
70.-tel, kui tal tekkis peaaegu sportlik hasart, kui kaugele saab minna, kuni tsensuur teksti läbi
laseb. Raamatud saavad teatud määral tsensuurisündmusteks, iga uue raamatu puhul imestatakse,
kuidas see ilmuda sai. Põhinõksud tsensuuriga mängimisel olid allusioonide ja tekstiväliste viidete
kasutamine.
12. Viivi Luige luule ja proosa.
Luule: „Rängast rõõmust“.
60.-tel lüüriline, tundlik, kirjeldab loodust. Metafoorne
annaabi.ee 
