Eesti keele allkeeled
· H-ortograafia kõigub tugevasti (iir, hia)
· Keelemängud ortograafia abil: mizza
· Tihti pole võimalik kasutada kirjaliku teksti tüpograafilisi võtteid (bold, italic jms), see mõjutab
valikuid (suurtähed, kordused jms)
Sõnavara erijooni:
· Vulgaarsem ja familiaarsem keel: krdi tolvanid rsk, hüpersuper ennasttäis värd, loll jorss, mega nisa rsk
· Palju argikeele sõnavara: irisema, jahuma, jobi, megalühike
· Argituletus: savikas, mill, reffid `reformipartei'
· Inglise laenud, tihti häälduspäraselt kirjutatud, eriti hinnangupartiklid: Dziizas, õu, jee, gawd, wack
· Teietamine puudub
· üneemid: kesksed mm, ee, aa ja variandid. (Ühes korpuses 35 erinevat üneemi??)
· pragmaatilised partiklid: siis, nagu, vat, noh, no, a, va/vä
· Emotikonid partiklite väljendamiseks: -D `ho-hoo', I ` hmm'
Lühendamine:
· Erinevad lühendused, palju vokaalide ärajätmist
· kirjakeele tavalühendid: n.ö
annaabi.ee 
