Usu reformatsioon
kristliku ühenduse nime, sest nad moodustasid selle ühenduse ja rakendasid seda ilmaliku eesmärgi teenimiseks.
ARMULAUATÜLI
Vaidlustes ja tülides otsiti lahendusi luterliku usupuhastuse probleemidele. Üheks teravmaks kujunes armulauatüli. Luther leidis, et armulaual muutub
leib Kristuse ihuks ning vein tema vereks. Karlstadt aga väitis, et armulaud on ainult sümboolne. Armulauda puudutavad küsimused ei lasknud neil
kahel usupuhastusel liituda üheks protestantlikuks refermatsiooniks.
AUGSBURGI USUTUNNISTUS JA USURAHU
Keiser Karl V soovis usuküsimused lahendada, et rahvas saaks asuda sötta Prantsusmaa ja sissetungivate türklastega. Selleks kutsuti 1530 kokku
Saksa Riigipäev. Lutheri asemel koostas uue usutunnistuse süstemaatilise kokkuvötte ja pidas läbirääkimisi Melanchthon. Riigipäevale esitatud 28
artiklist koosnev dokument sai tuntuks kui Augsburgi usutunnistus. See määrasa luterluse pöhiseisukohad ja luterliku kirikuteenistuse alused.